Tilgatrüki tehnika on meetod, kus värv tilgutatakse kõigepealt vee pinnale ja seejärel püütakse see paberile, kangale või muule sarnasele materjalile. Kuna tulemus meenutab sageli kas marmori või muu kivimi mustrit, kutsutakse tehnikat ka marmoreerimiseks või marmoriseerimiseks. Inglise keeles leiab materjale kasutades sõna marbling.
Suminagashi on Jaapanist pärit tilgatrüki tehnika. Seda harrastati juba 12. sajandil Šinto templites. Tinti tilgutati vee pinnale, millele asetati riisipaber, mis võttis veele tekinud kujutise enda külge. Tehnika on iseenesest jäänud samaks tänapäevani, nüüd kasutatakse lisaks tindile ka akrüülvärve.
Ebru on sarnane tilgatrüki tehnika, mis on pärit iidsest Türgist. Selle tehnika puhul paksendatakse vett kas looduslike või sünteetiliste paksendajatega, et saada kissellitaoline konsistents. Värvipigmendid segatakse parema voolavuse saavutamiseks härjasapiga. Lisaks marmorjate pindade saavutamisele, on üks ebru tehnika voolusid ka peamiselt lillede ja muude loodusornamentide maalimine veepinnale.
Euroopasse jõudis tilgatrüki tehnika 17. sajandil. Eelkõige on selles tehnikas kaunistatud pabereid kasutatud raamatute köitmisel, aga tilgatrükki on kasutatud ka raamatute servade kaunistamiseks. Lisaks on selliselt kaunistatud pabereid kasutatud ka laegaste, sahtlite jms vooderdamiseks.
Töövahenditest on vajalik värvitava kanga või paberi suurune madal vann, karrageen vee paksendamiseks, vee pinnale jäävad värvid, tikud mustri tekitamiseks ja värvitav kangas või paber. Mõned värvid vajavad ka kinnitit, sel juhul on vaja paber või kangas enne maarjajääga peitsida.
Kõigepealt on vaja vette segada karrageenipulbrit ja lasta sel pakseneda. Kui vesi on saavutanud õige konsistentsi, tuleb selle pinnalt ajalehe või paberkäterätiga riibuda võimalik tolm ja õhumullid. Puhtale veepinnale võib värvi tilgutada või pritsida, oluline on, et värv jääks vee pinnale püsima. Kui pind on värvi(de)ga kaetud, võib sellesse tikkude või kammiga vedada mustreid. Seejärel tuleb vee pinnale ettevaatlikult laotada vajadusel eelnevalt peitsitud kangas või paber, jälgides, et selle alla ei jääks õhumulle. Veelt tõstetud kangas või paber tuleb riputada kuivama, et üleliigne vesi ja värv saaksid maha voolata. Kangas tuleb karrageenist õrnalt puhtaks pesta, värvid jäävad erksamad kui lasta kangal kõigepealt ära kuivada.
